Ühingu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek. Ühingu liikmete korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas.
Üldkoosoleku kirjaliku kokkukutsumisteate saadab juhatus Ühingu liikmetele vähemalt neliteist (14) päeva enne selle toimumist.
Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui Ühingu huvid seda nõuavad.
Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole kõigist Ühingu liikmetest või nad osalevad telekonverentsi kaudu. Kui üldkoosolekule ilmub nõutavast vähem Ühingu liikmeid, määratakse kohalolijate poolt uue üldkoosoleku aeg ja koht ning juhatus teatab sellest viivitamatult kirjalikult kõigile Ühingu liikmetele. Teistkordne üldkoosolek on õiguspädev võtma vastu otsuseid olenemata osavõtvate liikmete arvust.
Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.
Ühingu põhikirja muutmisega, rahastamise või tegevuse lõpetamisega seonduvad otsused loetakse vastuvõetuks üksnes siis, kui üldkoosolekul on esindatud 2/3 Ühingu liikmetest ning vähemalt 2/3 kohalolijaist hääletab otsuse poolt. Ühingu põhikirjas ettenähtud eemärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
Ühingu liikmete üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
Ühingu missiooni ja eesmärkide muutmine;
Põhikirja täiendamine ja muutmine;
juhatuse liikmete, revidendi ja audiitori määramine, nende töö tasustamise tingimuste kinnitamine;
ajutiste töörühmade, osakondade või teiste organite moodustamine, nende liikmete pädevuste ja töötasustamise tingimuste kinnitamine;
tegevussuundade ja aastaeelarve kinnitamine;
liikmeks vastuvõtmise ja väljaheitmise otsustamine;
aasta-aruande kinnitamine.
Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid ka muudes Ühingu tegevust puudutavates küsimustes.
Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile lisatakse koosolekul osalenud Ühingu liikmete nimekiri.